Rootsi põiming

Hei,

selle aasta viimasel päeval saan lõpuks näidata oma esimest rootsi põiminguga laudlina. Alguse sai see 1.detsembril Ülenurmes Unduka juhendamisel.
Kangas on Unduka poolt. Kohe alguses teadsin, et rätikut ma ei tee. Pole mul sellise iludusega miskit peale hakata. Ilus punane pühadelina lauale on meie majas palju praktilisem.

Kindlasti ei jää see viimaseks omataoliseks. Väga mõnus tegemine.

Teile, armsad lugejad ja isetegijad, soovin ilusat särarohket aasta lõppu! Uuel aastal las täitugu kõik Te soovid ja unistused!
ps. Jaanuaris läheb lahti uue teki kudumine tulevasele Aasta Emale. Ootan julgeid kudujaid. Hoidke silmad lahti!

Kevad vs Talv

Igasugune tegevus sobib momendil, mis mind varrastest eemale kisub. Niiet väike postitus vahepeal siia.
Käisin kokku saamas taas. Ülenurmel taas. Vägev oli taas.
Kui algul oli plaan taustakudujaks jääda, siis alguses vähese osavõtu likvideerimiseks panin end ikka scrapbookingusse kirja. Eks proovin järgi ja koon pärast edasi. Hea, et meid ikka laudade ümber palju jätkus. Kuulan ja kuulan ja kuulan, mida Kaia e. Mõmmukas seletab. Paberid, tindid, templid, lõikurid, inglise keelsed terminid. Ohjuudas Hea, et mul kudumine tagavaraks kaasas oli, mõtlesin vahepeal. Igasugune tegemise isu kadus küll peale esimest tundi ära. Kui oli aeg tegutsema hakata, siis ei osanudki alguses midagi teha. Kuidagi moodi sain näppu kolm asja ja sealt edasi läks natuke lihtsamalt. Valmis sai kaart ühele preilile sünnipäevaks. Peale sai temale omased sümbolid. Muidu nagu enam vähem. Vaid taustaga oleks võinud mingeid vigureid teha.

Tänud Mõmmukale ja teistele osalejatele ka. Järgmine kuu hakkame pastlaid tegema. Nimed kirja ja õigel päeval kohale. Nn. taustakudujad ka alati oodatud.

Muudest tegemistest on näitamata minu sõrmikud. Lõpuks sain omale uued sõrmikud mida ma ise kannan ka. Eelmised sai töökaaslane endale.
Lõngaks on must Novita Nalle ja värviline on kodumaine villane Artistik. Selle tooni kõigub sinise ja lilla vahel. Tahtsin rohkem erinevust aga värv jooskis nii nagu see kerast tuli.

Korralikult näitamata on ka Deisi Anelle müts. Selline keerune, vimpkaga nagu piiga isegi.

Hiljem on lisandunud topelt kõrvaklapid. Lõngaks on mingine sokilõng Liannist.

Uute kohtumisteni!

Karp

Aasta algus lubas vaikset aega ja kuna mul on vedanud ühe väikese tubli inimesega, kes ei tekita mingeid ebamugavusi ja ei nõua palju, siis julgesin enda üle aastate kirja panna Värvispektri aastaprojekti. Aga juba esimene kuu tõmmati rahulikult alguselt pidur pealt. Seetõttu jäi ära veebruari punane. Ei saanud endale ühtegi kõrvalist tegevust lubada.
Siiski ei suutnud eemale hoida Tartumaa isetegijate kokkusaamisest. Peamiseks kohale meelitajaks oli kindlasti Viki karbid. Meid oli palju, väga palju. Nagu ei olnudki kokkusaamine. Inimesed tuli kahte vahetusse jaotada. Meie peamised lobamokad sattusid teise. Jõudsime varem kohale ja nägime ka esimese grupi tegemisi ja valmis töid. Jube lahe päev oli. Kohvi kulus omajagu. Seekord võtsin esimese kruusi kodunt kaasa. Näksilaud oli lookas. Nalja sai palju. Vähemalt meie nurgas. Valmis ma oma tööd ei saanud ja selles polnud süüdi kõrvaline tegevus vaid vale arvestus.
Kodus sai vigade parandus tehtud ja nüüd on tulemus isegi parem, kui Ülenurmes oleks tulnud.

Kasutatud pabered Viki võrratust valikust. Peal kaks puumotiivi Tiimarist.

Nüüd tuleb edasi teha. Pappi muretseda ja mõttes olevatele karpidele otstarve leida. Ilma viimaseta ma neid vorpima ei hakka. Praktiline käsitööline ikka.

ps. sellest suurest tegevusest peagi. Fb sõbrad juba teavad väikeste vahepiltide põhjal.

Papp ja paber

Alustama pean sellest, et käisin üht huvitavat asja õppimas. Nimelt kliistripaberit. Väga sobilik tegevus inimesele, kes igasuguses joonistamises/maalimises ennast kodus ei tunne. Seega minule. Kuigi peab tõdema, et peale kolmandat paberit tekkis loomekriis. Minu tulemused on piltidel 4 ja 5. Üks õpetus ingl.k. Mõtlete, et milleks seda jama vaja? Aga vot on. Selleks on vaja, et saada originaalse välimusega köide. Kaua sa neid tapeete ja kangaid ja Tiimari pabereid ikka kleebid. Sama kasutavad ju ka teised.
Jätkama pean sellest, et käisin veel üht põnevat asja õppimas. Sellel nimeks copting binding. Googeldades leiab, et see on üks populaarseim köitmisviise maailmas. Seda ise järgi proovides saad aru küll miks. Esiteks saab mõlemad kaaned eraldi valmis teha. Ei mingeid jubedaid mõõtmisi nagu jaapani köitmise puhul. Samas on tulemus väga liikuv. Köide on äärmiselt mugav kasutada.

Oma märkmiku kaanematerjaliks kasutasin eelnevalt demostreeritud kliistripaberit. Kusjuures algul ei meeldinud see tulemus, st paber mitte märkmik. Aga kaantel on täitsa äge. Värvidest kumab läbi sinise kollast, mis loob roheka tooni ja osaliselt paistab sinine ka türkiisina. Lõpptulemus on lihtsalt fantastiline! Värvid-värvid!!

Ja ka see pole veel kõik
Käisin veeeeel midagi põnevat õppimas. Sellest mul fototõestust pole aga uskuge mind. Taas köitmine aga seekord paeltele õmmeldud. Huvitav. Täitsa meeldis. Kuna aega kulub mul nende köitmiste peale palju, siis tegin mini.

Suuruseks umbes 7×7 cm. Peal on Tiimarist kunagi ammu soetatud käsitsitehtud paber ja sees tavaline koopiapaber. Sisekaanteks kasutasin tavalise ümbriku sisemist poolt. Teate küll, need nn. turvaelemendid, et keegi läbi ümbriku piiluda ei saa. Neid ju igasuguste mustritega. Mul kahjuks oli suht tavaline hallisäbruline ümbrik seest, kuid idee on hea. Taaskasutus, naised!